Kuigi virmaliste nägemiseks ei ole võimalik täpseid kuupäevi ja kellaaegu ette anda, on peagi siiski tavapärasest rohkem lootust seda kaunist vaatemängu taas näha. Põhjuseks kevadine pööripäev, mil virmaliste tekkeks vajalikku energiat jõuab Maa magnetvälja rohkem.
Virmalised, mida nimetatakse ka põhja- ja lõunavalguseks, on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, kus öötaevas on näha eredaid liikuvaid värvilisi valguslaike. Virmaliste põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste ehk nn päikesetuule kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Kui selline Päikese energia atmosfääri jõuab, reageerib see hapniku ja lämmastikuga, tekitades rohekaid-punakaid värve, mida me seostame virmalistega.
Miks on pööripäeval virmalisi paremini näha?
Mida lähedamal olla Põhja- või Lõunapoolusele, seda sagedamini on võimalik virmalisi näha. Madalamatel laiuskraadidel saab seda nähtust aga jälgida õigete asjaolude kokkulangemisel.
Eriti soodne hetk tekib tavaliselt kevadisel ja sügisesel pööripäeval, mil päev ja öö on võrdse pikkusega, sest Maa ei ole Päikese suhtes kaldu. Kui kaldenurka ei ole, tõmbab päikesetuule magnetväli Maa magnetvälja rohkem ligi ning atmosfääri siseneb rohkem energiat ja tekivad tugevamad virmalised.
Seega, ole 20. märtsi paiku valmis õhtutaevast imetlema!
Sel aastal peaksid virmalised pööripäeva paiku olema veel üsna tugevad, sest oleme Päikese energiatsükli tipu lähedal. Nimelt toimib Päike ligikaudu 11-aastase magnetilise aktiivsuse tsükliga, vaheldudes vaikse (minimaalse) ja tormise (maksimaalse) faasi vahel.
Praegune tsükkel algas 2019. aasta detsembris ja jõudis maksimumfaasi 2024. aasta oktoobris. Paljude geomagnetiliste tormide tõttu oli virmaliste vaatamiseks eriti hea aeg just 2024. aasta, mil Maa koges maikuus NASA andmetel kahe aastakümne tugevaimat magnettormi, tekitades tõenäoliselt viimase 500 aasta tugevamaid virmalisi.
Ses mõttes hea aeg peaks jätkuma veel ka sel aastal, misjärel hakkab päikeseaktiivsus vähenema.
Imelist virmaliste vaatlemist!
Teleskoobid.ee meeskond
